Uue tsirkuse omapäraks peetakse tihti triki peitmist ja hajutamist, seekord toob OMAtsirkus artistid vaatajale lausa nina alla. Kõik fläkid, saltod ja rondaadid sooritatakse kahel, risti asetatud kitsal vaibaribal, mis on laotatud publiku jalge ette. Treeningsaalis on tehtud tööd selle kallal, et säiliks akrobaatiline lend, hoog ja amplituud, vaataja aga, kes tunneb oma ihul tuuleiili, jääb seejuures füüsiliselt puutumata. Risk, mis on tsirkuse esmane olemus, jääb! Me ei paku vaatajale rahulikku olemist ning kõrgetasemeliste trikkide distantsilt nautimist, pigem närvikõdi ja erakordseid lende.
Nii lähedalt ei ole ükski vaataja kunagi tsirkuse trikke näinud, muidugi juhul, kui ta ise ei ole tsirkuseartist. Tähelepanelikul vaatamisel saab ehk paljastatud ka mõni võlukunsti trikk. Näiteks, kuidas on võimalik kukkuda üles või lennata alla.
Koreograaf Kädi Metsojale on “J.A.H.” juba seitsmes tsirkuselavastus. Pole ka ime, tema liikumisharidus on omandatud just OMAtsirkuses. Kriitikud on leidnud, et Metsoja lavastuste pealkirjad on omaette fenomen: need ütlevad täpselt seda, mida laval teostatakse. “Tegeele” tegeles tegelikkusega, “Moiste” niiskuse ja higiga. “J.A.H.” paljastab tsirkusekunsti varjatud külgi, tuues akrobaatilised elemendid vaatajale võimalikult lähedale ning tehes need kätte- ja arusaadavaks.
Mis iganes juhtub, kuhu tahes ma satun, lähen vabatahtlikult või olude sunnil, ütlen ma “jah”. See on teadlik otsus ja kindel ülesanne, mille ma iseendale panen. Kui kukun, siis ütlen “jah, ma kukkusin”, kui sein tuleb ette, siis ütlen “jah, see sein on ees”.
Jah, mina kukun üles. Jah, mina lähen läbi seina. Jah, mina hüppan laeni. Hüppan laest läbi. Jah, mina astun talle otsa. Kui mina otsustan “jah”, siis kas saab ükski teine loodusjõud või füüsikareegel öelda mulle “ei”. Otsus “jah” eemaldab hetkest kogu emotsiooni ja tunde. See on tsirkuseartisti ülesanne enesele, tagajärgedega tegeleb ta hiljem. Ja kõike seda selleks, et maailmas oleks vähem “eid”.
Artistid: Matthias Kann, Kirke Mia Tinno, Ellinor Orgusaar, Krõõt Arna, Lilli Jesse, Kirke Arukaevu, Bianca Põdra, Iida Lepp, Divia Thakur, Heiki Lõhmussaar, Liisa Tohver, Lisette Erm, Adelia Annus, Anette Kampus
Idee, lavastus, valgus, lava: Kädi Metsoja
Muusika: Karl Birnbaum
Tsirkusetehnilised lahendused: OÜ Jimmy ja Trikivabrik OÜ
Arvutigraafika ja disain: Kristin Made
Kostüümid: Kangatrikk
Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus
Täname: Nelson Alexandre De Araujod
Toetab: Kultuurkapital
Kädi Metsoja on lapsepõlvest peale tegelenud tsirkuse ja akrobaatikaga. Ta on veetnud oma päevad Von Krahli Teatri tagaruumides konnates või Kanuti Gildi SAALi poodiumite all luurekat mängides. Osalenud OMAtsirkuse lavastustes, millega on reisitud Kihnu, Hiiumaale, Tartusse, Palamusele, Jõhvi, Rakverre, Tallinna, Berliini, Stockholmi, Freiburgi, Kellenhusenisse, Washingtoni ja New Yorki. Täna töötab ta akrobaatikaõppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kädi liikumiskeel on akrobaatiline, rütmistatud ja süsteemne. Alates 2011. aastast on ta olnud tsirkuse ja akrobaatika koreograaf ja lavastaja. Kanuti Gildi SAALis etendunud “Moiste” nomineeriti aastal 2020 Eesti teatri auhinnale tantsulavastuste kategoorias.
Kommentaarid