Etendus on kõige põnevam vaadata noortele, kuna mängitakse mänge, mis on huvitavad just tegijatele endile. Samas üks uue tsirkuse aluseks olevaid põhimõtteid, nagu on selle sõnastanud nimekas tsirkuseuurija Jean-Michel Guy, on see, et laps ei ole enam tsirkuse peamine adressaat ja mõõdupuu.
Etenduses on improvisatsiooniline, tegijad muudavad tsirkuse lihtsaks, kaotavad ära klamuuri ja sära. Üheskoos publikuga vaatadatakse, mis jääb siis tsirkusest järele. On zongleerimist, on akrobaatikat, on tantsu, nii maas kui ka õhus.
Tsirkuses on vajalik ideaalne kord. Kui üks artist otsustab hüpata salto ja teine arvab, et just nüüd on hea hetk esitatada väike etüüd trapetsil, siis selline improvisatsioon võib väga lihtselt lõppeda artisti vigastusega. Tsirkuse muudab meie jaoks võluvaks just riskiteguri kõrge aste. See paneb esineja pingutama ja publiku imestama. Et mängu veel põnevamaks muuta on etenduses lubatud kõik. Iga esineja võib teha muudatusi sisse harjutatud jadasse. Etenduse struktuur lubab kõike ja mitte midagi.

Lavastaja: Kaja Kann
Artistid: Kristin Made, Kädi Metsoja, Kert Ridaste, Johanna Terasmees, Anni Veskimäe

Etendus kestab 45 minutit ja pärast seda saavad kõik vaatajad ise proovida, kui lihtne on ime.

Etendust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Kanuti Gildi SAAL


→ Etenduse salvestus (Kennedy Centre, New York, 2010)